3. nädal

Kolmanda nädala märksõnad – vihm, maailma parim caprioshka, igavad loengud, lihavaõttet

Nädala esimene pool kulges suhteliselt rahulikult õppetöö tähe all. Esmaspäeval 3h, teisipäeval 8h, kolmapäeval 7h, neljapäeval 4h loenguid. Igavad olid nendest nii mõnedki seetõttu, et kui esimesel nädalal sai õpitud nii mõndagi sellist, mida varem õppinud ei olnud, siis seekord oli peamiselt vaid asjad mis olen juba eestis omandanud (nn. condizionale). Ja eks vihmane ilm ja madalrõhkkond võivad ka selles süüdi olla. Loodetavasti õpetaja ei pannud tähele, et vahepeal ühe ülesande lahendamise ajal magama jäin. Kui koolis on suht üksluine olnud, siis kooliväline “huvitegevus” on olnud ülimalt aktiivne. Lausa nii aktiivne, et peab tunnistama, et hakkab vaikselt tervisele :P. Eelmisel nädalal sai esimene veini ja seltskonnaga koosviibimine ära peetud juba esmaspäeva õhtul. Teisipäeval seadsime oma sammud aga kohalikku brasiilia klubi/baar/restorani. Pärast 2 nädalat pasta söömist oli hea vahelduseks üks korralik hamburger hakkama panna. Kuna koha omanikuks on noor brasiillane Philippe, kellega tutvusime juba esimesel Perugia nädalavahetusel, siis oli see ka majanduslikult vägagi soodne käik – joogid olid keskmiselt 2€ odavamad menüü hinnast jne. Tema kuldsed käed valmistasid ka caprioshka mida eespool juba mainitud sai. Ainus miinus tema juures on, et ta on jutukam kui ükski senikohatud itaallane. Copacabana’st (see on selle koha nimi) lahkumine võttis meil aega 30 min ainult tänu Philippe jutukusele (mille üks eesmärke oli ka kindlasti meie seltskonnas olnud neiude ärarääkimine). Et tervist mitte käest lasta ja ka oma rahakotti ära kulutada, möödusid nädala tagumine ots vaiksemalt. Mida tungis osalt ka asjaolu, et katoliiklased peavad lihavõtteid väga põhjalikult, mis tähendas 4pävast nädalavahetust, mille jooksul enamus kohti kinni on. Seepärast tuligi elu huvitavamaks tegemiseks reedel ette võtta reis Assisisse sealsete kultuuriväärtustega tutvuma ja ka õhtul asetleidnud lihavõtteprotsessiooni vaatama. Linn ise on piinlikult puhas ja korda tehtud. Kõik majad oleks nagu postkaartidelt ja kõik tänavad on äsja sillutatud. Seega jättis pisut lääge mulje. Kirikud olid see-eest nagu reis ajas tagasi 2. kursusele, mil herr Vogel Saksamaalt proovis meile lonkavas inglise keeles õpetada selgeks vararenessansi maalikunsti – need maalid mida seni oli ainult piltidelt näinud olid nüüd täies hiilguses (hiilgusetuses) meie ees. Rahvahulgad olid kardetust väiksemad ja seetõttu õnnestus kõik olulised freskod ja muud kunstiobjektid ära näha. Laupäev ja pühapäev möödusid lihavõttemeeleolus ja seega suht vaikselt. Ööl vastu pühapäeva käisin katedraalis vaatamas öömissat, et näha kuidas lihavõtete pidamine tegelikult välja näeb – vägagi huvitav kogemus oli, arvestades, et see oli esimene katoliiklik jumalateenistus, mida täies ulatuses pealt näinud olen. Sellised öised seiklused tähendasid muidugi järgmine päev lõunani magamist ja mittemidagi tegemist ning, et noor elu niiviisi luhta ei läheks otsustasime kolmanda Perugias veedetud nädala tähistamiseks korraldada väikese koosviibimise veini ja seltskonnaga. Seega lõppes nädal täpselt seal kust ta ka oli alanud.

PS. Laupäeval sai ka Ingridiga(kes tunneb see tunneb kes mitte see mitte) trehvatud, kes oli pikkal nädalavahetusel otsustanud Mantovast Perugiasse tuttavaid külastama tulla
PS2. ligikaudu 4g kanepit maksab Perugias 30€ nagu me üks õhtu trepidel istudes kohaliku illegaalse kaubanduse turuga kokkupuutudes teada saime
PS3. eeloleval nädalal peaks lõpuks saabuma õnnistus stipendiumi näol, sest rahakoti põhi on juba ähvardavalt lähedale jõudnud
PS4. lähemasse tulevikku on jäämas ka sõit Bologna’sse kuulama Austraaliast pärit bändi nimega Architecture In Helsinki (täpse kuupäeva suhtes andmed puuduvad)