5. nädal

No nii paneme siis pesupesemise(iga teine nädalavahetus on pesupesemise pühapäev) vahepealt ka kirja, mis viimase nädala jooksul nähtud/tehtud. Üldjoontes kulges nädal suhteliselt tavalist rada mööda – peamiselt koolis. Suurimateks ettevõtmisteks kujunesid elamisloa tegemine ja eGeneration nimelise üliõpilase sooduskaardi tegemine. Nendest esimene oli täielik bürokraatia kadalipp – kõigepealt tuleb soetada neli passipilti (õnneks olid need juba varasemast olemas), teha kindlaks, et sul on olemas euroopa ravikindlustus, hankida korteriomanikult tõend selle kohta, et elan sellel ja sellel aadressil, seejärel soetada endale marco da bollo (kleebis mis maksab 14€ ja millel olevast infost võib oletada, et põhim. vastab see asi vist riigilõivule), seejärel seista pikalt sabas, saada teada, et kuna olen Itaalia Välisministeeriumi stipendiaat, et lähe mul vaja ei ravikindlustust ega seda kuradi marco da bollo’t, ning lõpuks saada kätte ajutine luba, mille esitamisel saan mai lõpus kätte oma pärisloa. Sellele järgnes muidugi elamusterikas jagelemine kioskionuga, kes ei tahtnud seda krdi marco da bollo’t enam tagasi osta. Temal ei tohtinuks selles mingeid huvisid mängus olla (sest tegemist on riikliku värgiga, millelt ta kasumit ei saa), kuid itaalialikust temperamendist tulenevalt oli tal vaja algul vastu puigelda. Pärast 10 min, kui tema oli vaielnud, et ta ei saa seda tagasi osta ja mina vaielnud, et ta peab selle tagasi ostma (sest seda oli mulle ka elamisluba teinud politseinik öelnud) oli ta lõpuks nõus (ehk tänu just sellele, et ma oma viimase trumbina käisin välja selle, et politsei oli mulle öelnud, et kiosk peab selle kliendi soovi korral tagasi ostma). eGeneration kaardi tegemine sujus märgatavalt edukamalt, kui välja arvata asjaolu, et proovisin nende kontorisse sissesaada kolmel päeval järjest, kuid edutult, sest olid suletud. Neljandal päeval läks õnneks ning kuna tegemist on noorteorganisatsiooniga, siis võib nende looderluse eelnenud päevadel andeks anda. Selle kaardi esitamisel on võimalik üle linna mitmetes kohtades saada soodustusi jms. Näiteks pubis Shamrock kõik õlled 1€ odavamalt jne (arvestades seda, et pea eranditult maksab 0,5l õlut siinsetes toitlustusasutustes 4-4,5€ on see hea soodustus). Lisaks sellele saigi teoks asi mida osalt loodetud osalt kardetud sai – Champions League finaalis kohtuvadki Arsenal ja Barcelona. Vähemalt mulle on see win-win situatsioon. Vahepeal välja käidud Bologna sõit jäi aga kahjuks ära, sest Franzenator’i (selline hüüdnimi seetõttu, et too austerlane Franz on pärit Terminatori kodulinnast Graz’ist) auto otsustas ära laguneda – täpsemini vist tema turboajam(?) – ja see tähendas ka meie reisi lagunemist, sest rongipiletid oleks liiga kalliks läinud ning oleks pidanud ka ööseks jääma. Sellenädalasteks filmideks olid Meditteraneo ja Una Isola Che C’è (üks suht lääge dok UNICEFi tegevusest). Meditteraneo tõusis kolinal jagama seninähtud filmide hulgas esimest kohta Dopo Mezzanote’ga, dokumentaal aga võttis üle tubli viienda koha (hetkel edetabel 5 filmist koosnebki). Ok, aga nüüd tagasi pesupesemise juurde.

PS. Ülikool, kus õpin on Mussolini asutatud ja seda on selgelt näha ka ülikooli aula sisekujundusest – tume marmor, kullatud kirjad seintel, karmi geomeetrilise ja poolabstraktse vormikeelega reljeefid ning otsaseinas suur futurismimõjuline maaling. Super.