täitmata lubadus

Nii see läheb. Poleks mulle meelde tuletatud, et lubasin miskit kirja panna, olekski vist igaveseks unustanud siia siis miskit ka pärast pikka suvepuhkus lisada ... Seega selle kuupäeva asemel mida ülal näete, kujutage ette, et on kirjutatud 11.09. 2006

See millest pidin kirjutama (millest olin arvestanud, et kirjutan möödunud nädalavah. kuid unustasin) oli käik Tartusse. Käigu põhjus Triinu (perek. nimi Jaakson) sünnipäev. Sünnipäevad on alati piisavalt mõjuv põhjus võtta ette 2,5h bussisõit teise eesti otsa eriti kui läheb õnneks saada laia pingivahe ja mugavate istmetega bussi peale. Tartu ise oli sügiseselt sügisene. Küllaltki külm ja kuna oli nädalalõpp, siis ka sagimist vähem ja linn keskmiselt tühi. Paadunud tallinlase jaoks „tavaline Tartu”. Sünnipäevale mineku eelne aeg oli see eest planeeritud saata mööda jalgpalli vaadates ja süües – nende tegevuste jaoks on Tartu täitsa hea koht. Tõe huvides tuleb küll mainida, et üheaegselt ei õnnestunud mul neid tegevusi teha, sest Zum Zum’i menüü osutus siiski kehvaks ja pärast jalapalli (ARSENAL vs Middlesbrough) tuli sööma minna Pange. Söögi kvaliteedi koha pealt oli väga hea otsus, kuid kvaliteedi järeleproovimiseks tuli pikalt oodata – naaberlaua sünnipäevapidu püüdis kogu teenindava personali tähelepanu endale. Sellest tulenevalt tellimuse vastuvõtmise ootamine u. 20min ja toidu ootamine 40min. Söömine 20min. Siis kui söök söödud oli lõpuks aeg nii kaugel, et seada sammud sünnipäevale. Samme sai seatud märkimisväärselt palju, sest busside harva liikumise tõttu sai Viljandi mnt ja Ravila tn. nurgale (seal see sünnipäev toimus; toim. märkus) mindud jala. Panges söödud õhtusöögi tagajärjel jäid ebaviisakalt küll kõik sünnipäevalapse vaaritatud koogid ja pirukat proovimata, kuid seda rohkem sai kohale toodud alkoholi pruugitud. Pidu ise kujunes muidugi pikaks – täpsemalt minule kujunes pikaks, sest olin võtnud nõuks tagasi Pealinna saabuda esimese bussiga. See omakorda tähendas, et kui Tallinnas (kuhu me pärast kodupidu edasi olime läinud) pidu läbi sai, tuli mul veel 1,5h öises/varahommikuses Tartus ringi uidata. See oli alles huvitav tegevus – ära sai nähtud hulgaliselt kakerdavaid joodikud, kes kas üksi või sõbra abiga kuldset keskteed kodu poole otsisid, kuid alati, nagu sinilinnu otsimisega ikka, selles tühjade näppudega jäid ning murule pikali vajusid; juurde sai ammutatud ka uuemat Lõuna-Eesti/Tartu rahvatarkust nn. „Elu on nuss aga nuss on hea!” (kuuldud nendesamade kakerdajate käest) jne. Tagasiteest kahjuks palju ei mäleta, sest magama jäin juba enne bussi väljasõitu ja ärkasin taas Tallinna bussijaamas, nii et võib mõelda, kas kõik see oli unes või ilmsi. Kõik kes eelnevat juttu kinnitada saavad, palun võtke ühendust.